Ka tänavu, juba 15. korda jõudsid kingitused ja jõulurõõm SEB Heategevusfondi heade annetajate toel „Jõulusoovide puu“ kaudu Eesti turva- ja asenduskodudes peatuvate lasteni.

Kui aasta kõige maagilisem aeg uksele koputas, oli peredes elevust, ootust ja õhinat juba hommikust peale. Lapsed luurasid juba jõululaupäeval ärgates salamisi akende ja uste juures, lootes vilksamisi näha punakuube või mõnda päkapikku, kes kingid kuuse alla toimetab. Perevanemate sõnul oli vahva vaadata, kuidas lapsed jõulutaati vahepeal akna peal ootamas käisid. Igal perel olid ka omad pühadetraditsioonid ja -kombed, mis lastele turvatunnet ja rõõmu pakkusid. 

Jõuluvanaga saab juttu vesta

Ühe Harjumaa pere vanem kirjutas tagasisides: “Meie peres oodati jõuluvana tulekut tõesti nii väga. Lapsed olid juba novembrikuus salmid ja laulud selgeks õppinud ning hoolega harjutati ja esineti kodus oma pereliikmetele. Mõni laps õppis veel paar päeva enne jõule uue salmigi pähe, lootuses, et on rohkelt kinke vaja hakata lunastama. Pool tundi enne jõulumehe tulekut olid lapsed piduriietes ja köögist imbusid jõuluprae lõhnad üle terve maja. Kõik olid nii suures ootusärevuses. Kui aga kell oli seinal juba nelja peal, siis muutus pere kõige noorem, 6-aastane laps väga rahutuks ja teatas, et jõuluvana jääb hiljaks ning see pole temast viisakas…”

Aga siis ta tuli ja juttu jätkus kauemaks! Küsimusi oli lastel jõuluvanale küll ja veel. Uuriti, et kuidas küll jõulumees jõuab kõik need laste soovid täita ja nii raskete pakkidega kohale jõuda... Jõuluvana vestles lastega meelsasti ja rääkis kõik need pikad tööpäevad lahti, mis tal nüüdseks seljataha jäänud. Lapsed omalt poolt jutustasid, et nad on mitmed korrad teatris käinud ja üsna hiljuti nägid nad Estonia teatris balletti nimega “Pähklipureja”, mis neile väga meeldis. 

Teises Tartumaa peres oli sel aastal nii väle jõulumees, et niuhti! olid pakid ukse taga kuuse alla sätitud ja sealt iga laps oma kingi leidiski. Poiss sai kõrvaklapid, millega veetis suurema osa päevast ringi kõndides, nägu naerul ja tähtsust täis. 17-aastane tüdruk, kes unistab laulmisest, sai mikrofoni – oma esimese tõelise mikrofoni. Seda käes hoida oli jumalik tunne ning tänu sellele järgnes registreerimine lauluringi teraapilistesse tegevustesse.

Tulihingeline Ronaldo fänn, kellele just see jalgpallur on suureks eeskujuks oma järjepidevusega, sai Ronaldo jalgpallivormi. Noormehe vend sai soovitud matkatelgi, mis on noorkotkale alati tarvilik – nüüd ei pea seda enam laenutama ning alati on võimalik ka sõbrale varjualust pakkuda.

Pere kõige uuem elanik, 16-aastane tüdruk, kellel puuduvad kogemused kinkide ja turvaliste perekonnasuhetega, pildistamistest ja pildialbumitest rääkimata, oli väga liigutatud, kui nägi oma digitaalset pildiraami, kuhu lisas kohe enda ja sõprade pildid.

Siiras rõõm soovitud kinkidest

Kui kingitused käes ja jõuluvana ära saadetud, hakkas peredes kostma paberikrabinat ja hõikeid: “Vaata, mis mina sain”, “Ohoo, saingi selle, mida soovisin!”, “Nii lahe on ikka see, et mida küsin, seda saan…”

Üks Viljandimaa pere muljetab: “18-aastane noormees oli endale juba suvel ostnud ühe kaelaketi, see aga ei näinud välja väga õige ja mehelik. Nüüd, kus kett oli just selline, nagu noormees oli unistanud, oli rõõm siiras. Ta käis peegli ees ennast imetlemas ja leidis, et nüüd on ta stiilne mees, ainult suured lihased on veel puudu.

15-aastane tüdruk, kes endale kingituseks suure peegli sai, toimetas õhtul päris tükk aega oma toas, et leida see täpselt õige koht, kuhu peegel panna. Ta oli õnnelik, et nüüd saab enne kooliminekut oma toas end pealaest jalatallani üle vaadata. 

Üks poistest sai endale uue malelaua koos male- ja kabenuppudega. Jõudsime õhtul ainult ühe kabelahingu pidada, sest aeg möödus kiirelt, aga noormees arvas, et neil ei ole huvikoolis ka nii ilusaid malendeid, kui tema sai ja pealegi oli malendite kast vooderdatud punase sametiga, mis kutile eriti luksuslikuna tundus. 11-aastane tüdruk, kes endale kassaaparaadi sai, kadus koos sellega oma tuppa ning varsti kadus sinna ka pere pesamuna ning poemäng kestis ligi tunni. Vahepeal läks muidugi ka naginaks, sest mõlemad tahtsid müüjad olla. Preili ei tahtnud, aga lõpuks sai aru, et mitmekesi on poodi toredam mängida ning lubas ka noormehe kassaaparaadi taha. Ainus asi, mille üle värske kassapidaja kurtis, et oleks võinud ka kassalint olla, oleks saanud kaupa liigutada. 

Üks pere poistest sai endale õnge. Tal on neid juba mitu, aga seekord oli väga oluline saada endale just lendõng. Temale üllatuseks olid pakis ka mõned lendõnge putukad, see tegi ta meele veel eriti rõõmsaks, nii et ta uuris veel samal õhtul, millise jõe äärde ta kevadel suuna võtab. Õhinaga sättis poiss oma uued putukad lantide juurde kasti ja oli selle nokitsemisega tükk aega ametis. Imetles õnge ja ei suutnud oma imestust varjata, kui kerge see õng ikka on. Õnneks on meie elamine suur, sest loomulikult oli vaja ka püügiliigutusi katsetada.”

Kingid kohe kasutusse!

Lapsed saavad alati esimesena söödud ja siis ei jõua nad kuidagi kinkide jagamise hetke ära oodata. Täiskasvanud millegipärast nii kiiresti söönuks ei saa ja lapsed peavad siis kannatamatult ootama.

Ühes Tallinna peres, kus on juba üsna suures lapsed, ootas päkapiku käest kommi ainult kõige noorem – 11-aastane, kes oli alguses üsna mures, kuidas päkapikk ikka sisse saab, et talle kommi tuua. Muidugi oskas päkapikk tema juurde tulla ning poiss oli õnnelik peale kommide ka ilusa punase äratuskella üle, sest nüüd proovib ta ise hommikul kooli minekuks üles ärgata. Samas peres elab teine poiss, kes soovis kelku, küsis, kas ta võib kohe kelgutama minna. Noore neiu kingiks saadud meigi- ja maniküürikomplekt läks kohe käiku – väiksemad tüdrukud olid lausa järjekorras, et saada ilus meik ja peale seda küüned korda.

Uutele nukkudele mindi tutvustama vanu nukke, et nad ikka sõbraks saaksid. Kaks last, kes soovisid LED-tulesid, kadusid natukeseks oma tuppa ja kui kasvatajad vaatama kutsuti, demonstreeriti oma uues kuues elamist, kus vilkusid uhked tuled. Seljakoti saanud poiss pani koti selga ja kõndis sellega tähtsalt keset tuba ning oli uhke, et tal on nüüd täpselt selline kott, nagu tema tahtis – pane asjad kasvõi kohe sisse ja mine matkama. Kingikotist välja vupsanud fotokaga sooviti kohe pilti teha ning akupangad sätiti kapi peale ritta – rõõmu pakkusid need ka vaatamisel! 

14-aastase tüdruku jõulusalm tuli soravalt välja ja neiu näol säras siiras rõõm kingitust saades. Pakis olid roosad juhtmeta kõrvaklapid! Tüdruk on juba mõnda aega märkinud lemmikuks laule, mida kõrvaklappidega kuulama hakata. 14-aastane poiss ühendas kaabliga teleka ja arvuti, 15-aastase noormehe parfüüm sai ära proovitud kõigi pereliikmete poolt ja selle lõhn heaks valikuks tunnistatud, 15-aastase noormehe kingiks saadud märkmik ja sulepea jäävad ootama esimesi sissekandeid, 17-aastase kingikotist leitud spordikott meeldis noormehele väga, ta ütles, et tegemist on vajaliku ja kohe kasutusse mineva asjaga.

Üks väikemees sai endale koera, kes oskab sõnu öelda ja laulda. Uued mänguasjad teevad poisi tuju kohe väga rõõmsaks ja ta muudkui vaatas ja kuulas, mis häält tema uus lelu teeb.

Üks suurtest tüdrukutest soovis elektrilist hambaharja ja pesi juba samal õhtul sellega hambaid. Arvas, et nüüd ei lähe hambapesu meelest, nii äge hari on! Teine neiu aga on nüüd kaks korda ilusam kui varem. Juuksehoolduskomplekt on tõstnud neiu enesehinnangut ja see rahulolu on väljastpoolt näha. Keegi sai kohvimasina, teine oma elu esimese pardli, keegi sai kõrvaklapid ja üks poiss hoopis kalastustarvete kasti – põnevust ja siginat-saginat jätkus. 

“Nägin ta näol naeratust”

Ühes Harjumaa peres pandi koos õdede ja vendadega kokku nii väikevennale kingitud raudteerööpad kui ka vanema õe lumetõuksi alla väikesed suusad, mis vajasid kinnitamiseks tugevamat jõudu. Lapsed kibelesid kohe küll uute suuskadega suusarajale ja kelgumäele, aga köögis sai valmis pikalt vaaritatud jõulupraad koos ahjukartulite ja sügisel laste omavalmistatud marineeritud jõulukõrvitsa salatiga. Seega istus terve pere kõik koos jõululaua äärde head ja paremat sööma ning suusad jäid järgmise päeva hommikut ootama.

12-aastane kõva spordipoiss sai endale massaažipüstoli, millel on kuus funktsiooni ja saab tervele kehale teha erinevaid massaaže. Ta käis terve õhtu aparaat käes ringi ja tegi kõigile proovimassaaži. Kõik said tunda ja nautida uut aparaati. 13-aastane poiss sai endale käekella, naeris isegi, et nüüd võib-olla enam ei hiline tundidesse ega saa märkusi.

Perevanem kirjutas: “Meie pere kõige vanemal noormehel tekkis eelmisel aastal uus ja huvitav hobi ning tema soovis endale akvarellpliiatseid. Pakki avades nägin ta näos naeratust. Juba õhtul asus ta pliiatseid proovima ning ütles, et need on väga head.

10-aastane tüdruk kirjutas jõuluvanale, et tahab õppida ukulelet mängima. Leidis Youtube’ist tunnid ja hakkas mänguõpetusi uurima. Ta saigi kingituseks kauaoodatud pilli, mis sai kohe perevanema abiga häälde pandud ja esimesed lood said sisse mängitud. Jõuluvana toodud ukulele oli palju kaunima kõlaga kui senine mängu-ukulele, millega tüdruk siiani oli harjutanud. Isegi tema vanem õde arvas, et ta võiks seda pilli mängima õppida, sest see kõlab nii kaunilt. Esimene pillitund sai õele antud sealsamas jõulukuuse all.”

Usud jõuluvana või mitte, päkapikk leiab su sussi üles!

Isegi kui mõned lapsed ei usu enam jõuluvanasse, oli tema külaskäik ikkagi täielik nauding: kaetud jõululaua juures loeti luuletusi ja lauldi, põsed rõõmust õhetamas. Üks perevanem kirjutas: “Kui päkapikud enam ninni-nänni susside sisse ei too (oeh, jääb see hirm ära, et sisse magan ja sussi sisse päkapiku saadetud üllatus panemata jääb). Huvitav tõdeda, et ega päris päkapikke ju ei usuta, aga hommikuti (vahel ka öösiti) pistetakse käsi kindlapeale sussi sisse.”

Nii mõnigi laps oli siiski üllatunud oma kinki nähes – kuidas siis jõuluvana ikkagi täpselt teadis, mida tuua? Sõrmus, nukk, LED-valgusribad, kott-tool ja veel palju laste soove sai täidetud ning laste silmades säras rahulolu. 12-aastane poiss sai sellise nutikella, mida ta kõige rohkem soovis. Nüüd saab ta jälgida oma samme ja südametööd treeningute ajal – see on tõeline unistuste täitumine! Tema 17-aastane vanem vennas sai juukselõikusmasina ja naljatas, et nüüd ei pea enam juuksurile raha kulutama, vaid võib hakata ise teenust pakkuma. 

Väike poiss, kes sai Käpapatrulli koti, mida ta oli väga soovinud, käis terve õhtu kotiga ringi. 9-aastane poiss sai Mario maailma lego ja oli selle üle väga rõõmus – kokkupanekuga oli veits keeruline, aga vähehaaval saadi see kamba peale ikka kokku ka. 7-aastane tüdruk soovis nukuvoodit – ta oli nii õnnelik selle üle, vend aitas tal voodi nii ilusti kokku panna ja kohe pandi ka nukk tuttu. Melu ja tralli jagus terveks õhtuks. Ja oi seda koristamist pärast, sest kingid avati suure õhinaga, paber siin ja paber seal.

Kingid olid just sellised, millest lapsed olid unistanud ja see tekitab neis kindlustunde, et nende soove on kuuldud südamega.

Jõuluõhtul kingituste jagamine on paljude laste jaoks aasta kõrghetk. Aga aastas on 12 kuud, 365 päeva, 8760 tundi, 525 000 minutit ja 31 536 000 sekundit. Iga päev, tund ja hetk inimese elus on võrdselt tähtis!

Unistused ei lõpe jõuludega. Kõik perekodudes kasvavad lapsed soovivad igapäevaelust rõõmu tunda ja hobidega tegeleda aasta läbi, täpselt samuti nagu koos vanematega kasvavad lapsed. Seepärast vajame järjepidevat toetust. Oleme tänulikud, kui teete püsiannetuse, sest koos saame teha suuri tegusid iga päev. 

Annetaja toetusega 1 või 5 eurot kuus saame kinkida lastele eduelamusi, uusi kogemusi või toetada noori hariduse omandamisel, mis on elutähtis iseseisvasse ellu astumisel. Andke oma väike panus, et asenduskodus elaval lapsel oleks samasugune toetav ja arendav keskkond nagu meie oma peres kasvavatel lastel.

 

Foto: May Gauthier | Unsplash