Hannes Hermaküla headest tegudest

3.04.2012
Blogi

SEB Heategevusfondi küsimustele headest tegudest vastas Hannes Hermaküla.

Mida Sinu jaoks tähendab HEA TEGU?

Hea tegu on selline tegu, mis teeb kellelegi head.

Kas Eestis on heategemine väärtustatud ja populaarne?

On väärtustatud, aga mitte populaarne. Võrdlen seda ikka näiteks Ameerikaga, kus elasin aastaid – seal on igasugune heategevus enamuse jaoks iseenesestmõistetav reageering õnnetuse või mingi muu häda korral. Siiski võib öelda, et tasapisi asi meie ühiskonnas paraneb.

Miks on heategevust vaja? Ehk peaks kõik asjad olema riiklikult korraldatud?

Head tegemine balansseerib kurja, mida ka palju tehakse. Elus peab valitsema tasakaal. Head teod vähendavad kurjade tegude mõju. Ühiskonnas on alati neid, kes vajavad abi. Me võime ennastki leida ühel päeval olukorras, kus vajame teiste abi. Riikliku korralduse kohta aga niipalju, et riik koosnebki kodanikest ehk indiviididest. Ükski riik ega süsteem ei ole täiuslik. Ka tugeva sotsiaalse korraldusega Põhjamaades on ikkagi suur rõhk inimeste heategevusel.

Milline on Sinu isiklik kokkupuude heategevusega (projektid, annetused, fondid vms)?

Olen teinud aastaid annetusi kirikute kaudu, osalenud heategevusüritustel õhtujuhina, korraldajana, žüriiliikmena jne.

Kas parem on anda ja võtta või jagada ja saada?

Hea on anda ja hea on saada. Ei ole võimalik ainult anda, muidu inimese ramm raugeb ja tema varud lõpevad otsa. Ka selles asjas peab valitsema tasakaal.

Kas rasketel aegadel tehakse rohkem häid tegusid?

Kes teeb häid tegusid, teeb seda olenemata ajast ja olukordadest. Hooliv inimene jääb hoolivaks igas olukorras, tigedik tigedikuks nii heas kui ka halvas olukorras.

Kuidas väikesest heateost saab suur tegu?

Hiljuti tegin intervjuu Tartu soojaärimehe Tiit Veeberiga, kes annetab Tartu Peetri kiriku renoveerimiseks isiklikust varast natuke alla miljoni euro. Küsimuse peale, miks ta seda teeb, vastas hr Veeber, et mõni aeg tagasi nägi ta sealsamas kirikus kahte kodutut, kes korjanduse ajal otsustasid, kas panevad karpi viis või kümme eurot. Otsus langetati kümnese kasuks. Seepeale ütles Tiit Veeber, et tema annetus pole nii suur – kodutute annetus on sellega võrreldes määratult suurem. Seega võib väikesest saada suur ka niimoodi.

Foto: Kuno Laaniste