Hobistipendium toetab noorte unistusi

Hobistipendium
toetab noorte unistusi:

„Oma uute puutsadega hüppan aina kaugemale ja saan lüüa palli aina kaugemale, heal juhul löön varsti ka vastase väravavahile värava!“

 

 

SEB Heategevusfondi hobistipendiumi programm on loodud selleks, et toetada noorte huviharrastusi. Igasugune hobitegevus – olgu see sport, muusika, lugemine, tantsimine või kasvõi kalastamine – toidab nii keha kui ka vaimu. Seeläbi arenevad noore enesetunnetus ja enesekindlus, sotsiaalsed oskused ja teistega arvestamine ning palju muud. 


Sel talvel toetab fond 111 noore huvitegevust

Meie stipendiaatide arv kasvab iga aastaga ja üha enam noori leiab tee põnevate harrastusteni. Taotlusvooru laekus sel korral 111 hobistipendiumi taotlust, millest esmakordseid taotlejaid oli 46. Kõigist taotlustest 75 olid 13 erinevast Eestimaa asenduskodust, 26 eestkoste- ja hooldusperest, 8 järelhoolduselt. Kõige noorem huviline oli 3-aastane ja kõige vanem 23-aastane ülikoolis õppiv noor.

Populaarseima hobi esimest kohta jäid sel sügisel jagama ratsutamine ja hobuteraapia ning jalgpall – mõlema hobiga tegeleb 15 noort. Samuti on kogunud populaarsust jõusaalitreeningud, millega tegeleb 8 noort. Ka ujumist harrastab 8 last. Tantsimisest tunneb rõõmu 10 last ja noort. SEB Heategevusfond annab annetajate panustamisel oma toe veel sellistele huvialadele nagu aerutamine, kergejõustik, võrkpall ja korvpall, poks, tennis, iluvõimlemine, suusatamine, parkuurimine, maadlus, kunstikool, judo, muusika, teatriring, jumestamine ning soengute tegemine ja romuralli.

Kui soovid anda oma panust, siis palun sõlmi püsikorraldusleping ja toeta noori huviharidusega tegelemisel 5 euroga kuus (summat saad ise muuta).

Sõlmin püsikorralduslepingu


Terves kehas terve vaim

Jalgpall on siiani maailma kõige populaarsem spordiala ja seetõttu pole üllatav, et ka SEB Heategevusfondi stipendiaatide seas on see üks levinuim spordiala, millega lapsed ja noored tegelevad. 

Marken (9) on käinud jalgpallitrennis 3 aastat: „Ma jumaldan jalgpalli. Hakkasin jalgpalli mängima juba lasteaias. Nüüd käin juba kolmandas klassis. Olen leftwinger (vasak rünne). Käin ka veel väravavahi treeningutel. Mulle meeldib joosta ja enne teisi palli väravasse lüüa. Mul on äge treener, ta valib mind alati võistlustele välja ning tihti kutsub ta mind ka suuremate võistkonnas võistlema. Suvel käisin kahes jalgpallilaagris. Minu lemmikkoht on staadion ja viibin seal oma jalgpallisõpradega igal võimalusel. Jalgpallis saan kõik oma mured ja rõõmud välja joosta. Minu iidoliks on Cristiano Ronaldo. Tahan jõuda samasse liigasse.“

Eeskuju ja motivatsioon

Hobiga tegeledes noored pingutavad, et saada veel paremaks ja ei heitu, kui kohe kõik ei õnnestu ning nad on motiveeritud edasi pingutama. Tihti aitab tegutsemise indu hoida toetav ja hooliv treener või juhendaja. 

Sandra (14) räägib oma uuest hobist: „Läksin sellel sügisel spordikooli sõudmise trenni. Olen sõudmise trennis enne ka natuke aega käinud. Aga kui ära kolisin, jäi pooleli. Kui kasvataja pakkus, et saaksin siin uuesti sõudmisega tegelema hakata, olin väga rõõmus. Mulle väga meeldib seal trennis. Tunnen, et see on minu ala. Saan seal tegeleda päris mitme alaga. Sügisel saime veel järvele ka, aga kui järvele enam ei saa, läheme ujuma, talvel uisutama ja hakkame rohkem saalitrenne tegema. Minu treener on väga tore. Ta räägib alati meiega väga sõbralikult ja teeb nalja. Seal trennis käimine annab mulle palju motivatsiooni edaspidiseks. Ja ma ei tea ühtegi asja, mis mulle seal trennis ei meeldi.“

Karina (14) on ratsutamisega tegelenud juba kaks aastat: „Olen aktiivne ja sportlik tüdruk ning mulle meeldivad väga loomad. Kasvatan oma toas puuris tigusid, aga veel rohkem meeldivad mulle hobused. Olen käinud tänu SEB Heategevusfondi toetusele kaks aastat ratsutamas. Mul läheb seal juba väga hästi. Ratsutamise edusammude eest olen saanud juba ka ühe roseti. Tahan saada nii heaks ratsutajaks, et ma saaksin veel rosette ja olen selle nimel nõus pingutama. Hobused on väga nunnud, tahaks nendega kohe põllu peale ratsutama minna, aga kahjuks seda veel ei tohi. Olen juhendamise abil ära õppinud traavi, akrobaatika ja palju muudki. Kõige rohkem meeldib mulle sõita Roosiga, sest temaga on hea koostöö, ta kuulab seda, mis ma ütlen. Minu treener on minu lemmik inimene, ta on hea, rahulik ja positiivne ning kiidab mind, kui mul trenn hästi läheb.“

Janek (11) alustas eelmisel aastal kergejõustiku treeningutega: „Minule meeldib kõige rohkem jooksmine, tahaksin veel kiiremaks saada kui enne. Kiiresti joosta on väga äge tunne. Trennis käies olen palju kiiremaks saanud enda arvates ja see on lahe. Võistlustel üritan nii kiiresti joosta kui saan. Teen nii hästi harjutusi kui suudan. Mulle meeldib väga võistelda. Eriti uhke on tunne, kui saavutan hea koha ja siis saan ka auhinna. Ükskord sain tassi ja paki komme. Suurtel võistlustel mul pole veel õnnestunud väga head kohta saada, kuid ma olen iga kord seal osalenud. Mida rohkem ma võistlen, seda osavamaks ma ju saan. Mulle meeldib see trenn, sest see on aktiivne, see mõjub väsitavalt ja kui koju tulen, siis olen nii väsinud. Aga ma ei kurda selle üle, see on nii mõnus tunne. See trenn on nii äge ja mulle meeldib see. Ma pole nii heas trennis käinud. Kindlasti tahan selle trenniga jätkata.“

Violetta (10) on tantsimisega tegelenud neli aastat: „Mulle meeldib tantsida, sest seal ma saan uusi tantse õppida ja oma sõpradega koos olla, meil sai seal eelmine aasta väga palju nalja. Vahepeal meie tantse filmitakse ka ja teised saavad neid vaadata. Mulle meeldib tantsuõpetaja ka, sest ta oskab hästi õpetada. Ta on väga tore, ta tantsib ka väga hästi. Kunagi tahaksin minna ka balletti õppima. Praegu käin ma veel matka- ja spordiringis. Tantsimine meeldib mulle rohkem, sest siis tunnen ma end ilusana, kui ma vaatan tantsuvideot. Mulle meeldib ka vaadata, kuidas teised lapsed tantsivad ja ma tahan olla ikkagi kõige parem tantsija. Püüan alati kõik sammud selgeks saada ja need täpselt õpetaja järgi teha. Eelmine aasta sain palju kiita ka, et mul nii hästi välja tuleb.“

Igaüks leiab oma

Autode putitamine ja remontimine võib olla tore ning arendav, arvab Marius (17): „Olen aktiivne ning perevanem ütleb, et olen rööprähkleja, samas sportlik ja pealehakkaja. Eks igat poissi huvitavad autod ja üldse kõik, millel mootor. Mina ei ole erand. Olen tegelenud nooremana ka motospordiga. Käisime perevanemaga romurallit vaatamas ning need korraldajad mehed võtsid mind õpipoisiks – sain ühel rallil ka lippu hoida, stardist ja finišist teada anda. Õpipoisina aitan garaažis autosid putitada ja siis saan proovida sõita ka. Vaatasime koos mulle ka autot, et saaksin romurallist osa võtta. Oktoobri lõpus alustan ka autokooliga. Ma isegi ei teadnud varem, et mulle meeldib nii palju garaažis olla ja saan autode tehnikast juba aru. Mul on juba plaanid, kuidas ja milliseks ma oma isiklikku autot tuunin.“

Ka jumestuskunst võib olla hobiks, millest tulevikus võib välja kasvada amet. Siiri (17) on viimase pooleteise aasta jooksul avastanud meikimise kui kunstivormi: „Viimasel ajal olen avastanud enda jaoks meikimise. Olen teinud meikimist nii endale, õele kui sõbrannadele. Olen harjutanud erinevaid meike, mulle meeldib katsetada erinevate värvidega. Mind motiveerib meikima see, et see muudab mu välimust ja annab enesekindlust, kindlasti motiveerib mind ka see, kui teised on minu tööga rahul ja ma saan neid ilusamaks teha. Loodan, et tulevikus on minu töö kas kaudselt või otseselt seotud ilumaailmaga.“

Mõnikord võivad hobiks olla ka lihtsalt erinevad aktiivsed mängud, peaasi, et need köidaks lapse tähelepanu, oleks põnevad ning haaravad. Eelkõige on tähtis, et laps tunneks sellest tegevusest rõõmu ning see pakuks ka uusi teadmisi ja kogemusi. Tarmole (9) meeldivad erinevad rolli- ja oskusmängud. Perevanem: „Tarmo on alati olnud „kõva töömees“. Läbi aegade on talle ostetud erinevaid tööriistu. Sellist päris suurt tööriista lauda, mida oleme käinud poes vaatamas, ei ole me saanud poisile võimaldada. Tarmo peab pidevalt miskit tegema, olema, minema. Talle meeldib lisaks töömehele olla ka arst, juuksur ja koerte dresseerija. Kõikides nendes ametites on ta äärmiselt tähtis ja võtab asja tõsiselt. Käes on talvine aeg, kus tubast olemist rohkem ning nii arutasime poisiga, et võiks ikka korralikud tööriistad olemas olla – saame talvega kõik korda.“

Hobi kui teraapia 

Mõnikord, kui maailm tundub sünge ja hirmutav ning selles on raske leida oma kohta, mõistmist ja tuge, võib just hobitegevus olla see, mis aitab raskustega toime tulla ja saada jõudu edasiliikumiseks.

Angela (13) on hobustega tegelenud juba seitse aastat: „Hobused on mu kirg ning hobused muudavad mind õnnelikuks. Kui ma olen nendega koos, siis hobused lohutavad ja rahustavad mind. Kui ma kardan või mul on mure või siis mul on hoopis saladus, siis tean, et saan neile sellest rääkida – nad rahustavad ja lõõgastavad mind. Veel tunnen, et nii paraneb minu füüsis ning olen kindlasti ajaga paremaks muutunud sellel alal. Ma hüppan hobuse seljas juba 50–60 cm kõrgusest takistusest üle. Olen käinud ka ratsavõistlustel. Olen saanud 1–3 koha. Ma tõesti armastan hobuseid kogu südamest. Ma väga loodan, et mind ei lahutata hobustest. Hobused on minu elu kirg.“

Aasta tagasi alustas Raul (14) poksitrenniga: „Ma pole kunagi varem sporti teinud. Olen endale spordiala otsinud juba pikka aega ja ei teadnud, mis mulle sobida võiks. Mu usalduskasvataja pakkus mulle tegelda poksiga. Olin väga kahtlev ja hirmul. Nüüd tean kindlalt, et poks on minu spordiala. Vahel ma ei viitsi kehva ilmaga sportima minna, aga mõtlen, et lemmiktreener ootab mind ja siis lähen hea meelega. Treeningaasta jooksul võtsin kaalust alla. See oli minu unistus. Nüüd mulle meeldib poks, mulle meeldib sparringutrennis. See on raske, aga olen õppinud väsimusest ja laiskusest üle saama. Ma ei teadnud varem, et olen tugev ja julge.“

Mila (14) käib teist aastat teatriringis. Usalduskasvataja ütleb: „Juba kaks aastat tegeleb ta teatriga kaks korda nädalas. Talle meeldib väga. See on väga huvitav tegevus tema jaoks, sest nüüd on tal palju sõpru ja ta tegeleb loovusega. Mila on olnud väga üksildane ning nüüd saab ta ennast teostada. Tüdrukul läheb hästi, ta tunneb end vajalikuna. Loomulikult meie pere toetab teda ja me kogu meie käime perega tema esinemistel. Milana on väga õnnelik, et on leidnud endale hobi.“
 

Klaara (5) käib teist aastat muusikakoolis. Õpetaja ütleb: „Klaara käib igal nädalal huvikooli muusikatunnis. Meie õppetegevus toetab Klaara arengut ja loovust igakülgselt – laulame, liigume, tantsime, mängime erinevaid rütmi- ja meloodiapille, räägime ja kuulame üksteist ning maailma helisid. Nii areneb lapse mälu, sõnavara, loovus ja esinemisjulgus. Ta on aastaga kasvanud seltsivaks ja jutukaks tüdrukuks, kellel on suur õpihuvi ja armastus muusika vastu.“ 

Erinevad võimalused ja valikud

Täiskasvanutena on meie ülesanne tutvustada lapsele erinevaid võimalusi ja valikuid. Oluline on leida hobitegevus, mis last ja noort kõnetaks ning silma särama paneks. Lisaks eakohase arengu toetamisele on hobitegevusel suur mõju nii lapse enesehinnangule kui ka sotsialiseerumisele ning uute oskuste omandamisele. See kõik annab omakorda noorele eduelamuse ja tunde, et ta on väärtuslik ning oluline. 


SEB Heategevusfondi hobistipendiumi eesmärk on võimaldada neil lastel ja noortel, kes ei saa elada oma sünniperes, teistega võrdsematel tingimustel tegeleda oma huvialadega, ennast täiendada ning oma andeid realiseerida. Stipendiumile võivad kandideerida kuni 25-aastased eestkoste- või hooldusperes ja turva- või asenduskodus elavad noored ning samuti noored, kes on elanud asendushooldusel ja on õppimise ajal järelhooldus- või tugiisikuteenusel.