Tutvus graatsilise karuga Soomest

26.08.2011
Blogi

25. augustil korraldas SEB Heategevusfond turvakodude lastele 1-päevase reisi Helsingi loomaaeda. Koostöös Tallink Grupiga toimus suvelõpureis juba viiendat korda.

Kuigi sõit algas varakult – Tartust, Pärnust ja Ida-Virumaalt asuti teele juba kuue paiku hommikul –, olid lapsed laeva minnes reipad ja ootusärevuses. Suured ja uhked laevad köidavad ju täiskasvanuidki nii esmakordsel kui ka korduval reisil! Eriti suur oli kümneste Albina ja Natalja imestus, kes sadamasse jõudes küsisid kohe, kas tõesti sõidetakse täna selle suure-suure-suure laevaga.

Laevasõit oli lahe: tegevused mängutoas, elavmuusika, diskolava ja tants, suured poed, restoranid jpm. Laev ise oli kui suur mänguväljak, kõikjal oli nii palju avastamisrõõmu! Lapsed kasutasid võimalust ringi tormata – polnud kohta, kuhu ei tohtinud minna, sest kõik keelatud kohad olid ju ligipääsmatud. Mängunurgas said lapsed näomaalingud, millega uhkelt päev läbi ringi käidi ja ärgati veel järgmisel hommikulgi. Paljude jaoks oli see nende elu esimene laevasõidu kogemus. Kaheksane Robert, kes polnud varem laevaga sõitnud, seisis tekil ja jutustas elavalt: „Laevaga on nii tore sõita mööda merd, nii saame iga minutiga Soomele lähemale!“

Helsingi linn avaldas läbi bussiakna muljet – kõrged majad, sadamas palju purjekaid, kahekordsed bussid, rohkelt inimesi linnatänaval sagimas. Suured tüdrukud võrdlesid vaatepilti filmides nähtuga: „Helsingi meenutab suurlinna melu: ummikud, rohkelt transporti ja palju erinevaid hooneid – madalaid, kõrgeid ...”

Loomaaias jaguneti väikesteks gruppideks ja uidati ringi, kuidas meeldis, ikka ühe looma juurest teiseni. Lapsed armastavad loomi, neid on alati huvitav vaadata ja uurida. Emotsioone oli palju, Helsingi loomaaeda võrreldi ka Tallinna omaga. Ühed olid veendunud, et meie loomaaed on palju parem, sest on näha rohkem loomi, teised arvasid vastupidi, sest pidasid tähtsaks, et Korkeasaaril on loomadel rohkem ruumi ja vabadust. Kõige enam meeldisid lastele tiiger ja lõvi. Karu oli lahke ja sai aru, mida temalt oodatakse ning demonstreeris oma graatsilisi poose. Väiksemad tüdrukud olid veendunud, et kui karu ei näe, poleks nagu loomaaias käinudki. Poisid olid eriti vaimustunud roomajatest ja putukatest – ega kõiki osanud vaadatagi ... Tundus, et osa loomi pidas peale lõunasööki siestat, olid end puude vahele nii ära peitnud, et ainult sabad rippusid nööridena alla. Väga atraktiivne oli punane panda, aga temast oli näha vaid tagumine pool. Hindrekule meeldisid suured papagoid, nii suuri polnud ta enne näinud. Riin tegi loomadest-lindudest mobiiliga pilte, et kodus õele näidata, viimane ei saanud kahjuks reisidokumendi puudusel kaasa tulla. 16-aastane Elinagi leidis loomaaiast üht-teist vaatamisväärset – seal olevat kenad poisid ringi jalutanud ...

Laste tühjasid kõhtusid rõõmustas tagasiteel laeva lookas õhtusöögilaud. Nagu lapsed ikka, jooksid nad vaagnate juures edasi-tagasi ja kasutasid ohtralt uusi nõusid ning buffet' töötajad julgustasid väikesi rändureid kõike uut ja huvitavat proovima. Eriti lahe oli see, et sai võtta nii palju toitu kui ise tahtsid, ükskõik mida ja kas või kõike. Kuigi jah, lemmikuteks osutusid ikka friikartulid ja jäätis. Rootsi lauas söömine oli laste jaoks üks meeldejäävamaid reisikogemusi, teadjatena märgiti ära vägevad söögikohad ja toidud. Ju on see ikkagi paljudele kodus valus teema ja needki lapsed, kes varjupaigas tükk aega elanud ja kõhud täis saanud, ei ole unustanud varasemat hirmu- ja näljatunnet. Kui kõhud täis, jätkus lastel veel energiat mõtterännakuteks. Nad unistasid muuseumide ja tundmatute linnade külastamisest, tegid tulevikuplaane, arutlesid võimaluste üle kohtuda huvitavate inimestega. Arutleti ka tõsistel-tähtsatel teemadel: võrreldi eluolu kodus ja Soomes ning rõõmustati oma riigi edusammude üle nagu headele kodanikele kohane.

Reis oli elamusterohke ja paljud said „kirja linnukese”, et nüüd on ka tema Soomes käinud! See oli üks igati mõnus, päikeseline ja rõõmus päev – hea oli näha lapsi õhinal ja naeratades toimetamas. Meie suvelõpureis ei olnud aga lihtsalt üks tore päev, see oli midagi enamat – päev täis uusi elamusi ja kogemusi, päev, mis andis lastele maailmast palju uusi teadmisi ja laiendas märgatavalt selle piire.

Triin Lumi