"Võimas! Ka mina olen nüüd reisinud!"

1.09.2010
Blogi

“Mulle meeldis kõige rohkem kummituste maja!” hõikab Elina ja Ingrid lisab: “Tagurpidi karussell oli Ameerika mägedest parem!”

Tavapere laste suvi on täis koostegemisi oma perega: linnakodus toa remont, maakodus piknikud, vahvad mängud sõpradega, mõnusad jutuõhtud ema kaisus, jalgratta putitamine isaga ning tuhat muud vahvat ettevõtmist. Just need on tegemised, millest varjupaiga lapsed ilma on jäänud, sest neil pole kõrval kallist inimest, kellega koos maailma avastada. Juba neljandat aastat järjest sai teoks SEB Heategevusfondi korraldatud suvelõpureis varjupaiga lastele – sel korral lustisid lapsed Soomes Linnanmäki lõbustuspargis.

Varjupaigas peatuvad lapsed pole tavaliselt kodulinnast palju kaugemal käinud, see reis oli paljudele esimene välisreis elus. Kõik oli uus ja huvitav ning silmaringi laiendav – alates laevasõidust ja ekskursioonidest kuni igapäevasest erineva toiduni. Lapsed said südamest lustida, ilma et peaks täiskasvanu kombel mõtlema, kuidas oma eluga toime tulla. Reisi Helsingisse korraldasime koostöös Tallink Grupiga. Reisist võtsid osa Tallinna, Harjumaa, Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa varjupaikade lapsed. Varasematel aastatel oleme koos varjupaiga lastega külastanud huvikeskust Heureka, meremuuseumi Sea Life ja Korkeasaari loomaaeda.

Enne teeleasumist vaatas Silver öösel kogu aeg kella, et sisse ei magaks. Laeva astudes olid lapsed algul tummad ning pärast väikest hingetõmbepausi ütles 16-aastane Liidia: “Vau, see on peaaegu nagu Viru keskus!” parandades end kohe veendunult: “See on palju lahedam kui Viru keskus!” Laevale jõudes imestas 5-aastane Johan: “Appi, see laev on nii suur nagu maja! Ma ei ole kunagi laevaga sõitnud, kas see läheb põhja ka!?”

Hommikusöögilauas jooksid kõik lapsed tormi friikartulite peale. 11-aastane Peeter käis mitu korda krevette uurimas, aga endale taldrikusse neid ei võtnud, öeldes, et tema sellist elukat puutuma ei hakka. Tiiu sõi palju pitsat ja nõrkemiseni jäätist, julgedes ka krevette proovida. 17-aastane Tuuli, kes einestas elus esimest korda Rootsi lauas, ehmus, kui üks teenindaja tühja taldriku laualt ära korjas – tüdruk arvas, et enam ei tohigi süüa ...

Laste jaoks oli see elu esimene lõbustuspargi külastus. Meie laste hulgas oli kõige populaarsem vabalangemise raketi atraktsioon. Katarina imestas pärast, et tea, kas tal on midagi viga, sest ta üldse ei kartnud! 8-aastasele Ludvigile meeldis kõik, kus käia sai, aga poiss oli ka pisut õnnetu, sest oli liiga väike ja teda ei lubatud kõikidele atraktsioonidele. Hans tahtis ka raketiga sõita, aga sellele lubati üle 120 cm pikkuseid – ta proovis siis nii, et seisis kikivarvul, aga seda märkasid turvatöötajad ja nõnda jäi sõit ikkagi tegemata. Igor seevastu ei tahtnud raketiga sõita, sest kartis, et sellega võib ka päriselt lendu minna.

Pärast põnevat päeva olid lapsed muljetest tulvil. 7-aastane Getter oli iga uue atraktsiooni juures õhanud “Võimas!” ja sama sõnaga võib kokku võtta kogu reisipäeva. Varjupaiga lastel täitus üks suur unistus – veeta lõbustuspargis muretu päev ja lustida täpselt nii palju, kui hing ihaldab. Kindlasti tunnevad lapsed end nüüd ka klassikaaslaste ja sõprade eest võrdsemana, sest ka nemad on nüüd reisinud.

Heade soovidega, Triin Lumi