Jõulusoovide puu

Jõulusoovide puul on turva- ja asenduskodude laste jõuluvanale saadetud unistused ja soovid. Et need ei jääks pelgalt unistusteks, vali jõulupuult kink ning tee annetus vastavalt oma võimalustele.

www.heategevusfond.ee/joulupuu

Miks kuninganna koogi söömise pärast kurjustab?

Advendipühal külastasid Eestimaa turva- ja asenduskodus elavad lapsed Rahvusooperit Estonia, kus vaatasid sel hooaajal esietendunud balletti „Alice imedemaal“. Käidi ka tavapärasel lavatagusel ekskursioonil ja imetleti tuledes säravat Tallinna T1 kaubanduskeskuse vaaterattalt.

Lewis Carrolli samanimelise jutustuse ainetel valminud etendust käisid vaatamas lapsed Tallinna, Jõgevamaa, Tartumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredest.

 

Väike eelsoojendus Toompeal

Enne teatrisse tulemist võeti kodudes õhtuti ette Alice’i imetabastest seiklustest rääkiv raamat, et lastel oleks lihtsam lavategevusi mõista. Ühes peres vaadati ka filmi „Alice imedemaal“ et pärast saaks võrrelda etendust ja linateost. 

Juba kodus ütlesid Marek ja Karoliine, et nad tahaksid ka sattuda kuskile imedemaale. Et ärgates juhtuks ime, kus toimuksid erinevad seiklused ja nad kohtuksid kummaliste olenditega.

Ühes peres, kellele meeldib Tallinnasse tulla rongiga, valitakse iga kord mõni laps, kes kõik teised rongijaamast läbi vanalinna kesklinna juhatab. Seekord mindi treppidest otse Toompeale ja eksiti esmalt põgusalt ära, aga natuke mõtlemist ning õige suund oligi lastel käes! Kuigi Tallinnas on käidud mitu korda, on alati midagi uut, mida koos õppida ja kogeda.

 

Tõeline muinasjutumaa!

Fantaasiarikas ballett viis Alice’i tõelisele muinasjutumaale, kus toimusid imelised imed, mis kunagi otsa ei saanud. Muinasjutu tegelased olid supervahvad Märtsijänes, Kübarsepp, Irvik Kass, Ärtuemand ja teised mitte sugugi vähem imelised tegelased.

Kohati tekkis tunne, nagu viibikski ise imedemaal. Seda eelkõige tänu läbimõeldud kujundusele ja graafilistele lahendustele. Paljudele lastele tundus uskumatu, et muinasjuttu saab jutustada nii haaravalt ka häält kasutamata. Multimeediaefektid olid võrratud ja andsid vaatemängule väga palju juurde. Isegi need poisid, kes arvasid, et ballett ei saa olla põnev, muutsid oma arvamust.

Lastel oli veel meeles eelmine Alice’i etendus Endla teatris sõnalavastusena, aga see ballett ületas kõik ootused. Kostüümid, lavakujundus – kõik see kokku meeldis väga, väga. Meeldis koguni rohkem kui aastad tagasi vaadatud sõnaline etendus.

Kadri, kes ikka veel kipub kõrvu kinni hoidma, kui muusika kõvasti mängima hakkab, unustas ennast päris ära, keskendudes nõnda laval toimuvale, et suu vajus lahti. Ei seganud enam vali muusika ega midagi.

 

Tantsida saab ka tennistes!

Lavastuses kasutati palju uuendusmeelset. Videolahendused olid kaasahaaravad. Lastele pakkus elamust ka see, kui Alice jooksis juba etenduse alguses lavale vaatajate vahelt läbi.

Tore oli laval vaadata balletikooli õpilasi. Teisiti oli ka see, et etenduse alguses ja lõpus tantsiti varvaskingaste asemel hoopis tennistes. Kostüümid olid põnevad ja muinasjutulised. Ballett täitis kogu teatri toreda meelelahutusega.

Kuigi balleti asjus oli kodus eeltööd tehtud, üllatas mõnda noormeest ikkagi, et rääkima ei hakatudki. Üks 15-aastane teatas, et tavaliselt ei käi ta balletti vaatamas, kuid uskumatult huvitav oli ja talle meeldis väga!

Kolm poissi, kes muidu hakkavad teatris üsna pea küsima, millal see läbi saab, sedapuhku oma küsimust ei esitanud. Mitte ühtegi korda! Nemadki jäid balletiga väga rahule ja neil oli huvitavaid küsimusi ka kehakeele lugemise ja etenduse sisu kohta. Huvitav oli ka too mees, kes lavaaugus taktikepiga viiples – too salapärane Dirigent!

 

Balletisussid polegi mugavad?

Alice’i lugu oli väga emotsionaalne ja vaatemänguline. Kostüümid olid värvikirevad ja fantaasiarohked. Lapsed, kes polnud varem kunagi balletti näinud, imestasid, et nad said kõigest aru, mis laval toimus, öeldi, et tantsud olid väga väljendusrikkad ja nii kõnekad!

Tüdrukud, kes istusid esimeses reas, said enne etenduse alguses kätelda osatäitjatega, kes läksid pingirea eest mööda ja otse lavale.

Vaheajal said soovijad teha võluustega pilti, just selliste ustega nagu etenduses laval. Teatrimaja Sinises saalis oli kaetud lastele koogilaud ja lapsi tulid tervitama kostümeeritud tegelased etendusest. Ka see jättis vahva mälestuse, et kõik, kes soovisid, said vaheajal tantsijatelt võtta autogramme ja teha pilte nii jänese kui teiste laval nähtud tegelastega.

Pärast etenduse lõppu said soovijad osaleda peegelsaalis balletitunnis. Tüdrukutele oli üllatav, et balletisussid olid nii ebamugavad. Etendust vaadates küll sellist muljet ei jäänud…

Külastati ka lavatagust ja paiku, kuhu tavalisel teatrikülastusel ei sattuta. Uudistati ringi proovisaalis, grimmitoas ja kostüümilaos. Hiljem etendusest rääkides tõid lapsed välja, et nende lemmiktegelaseks oli kilpkonn, sest see kostüüm ja kilp jäid lavatagusest ekskursioonist hästi meelde.

 

Mis siis enim meeldis ja meelde jäi? Kilpkonnad, kook ja kuri kuninganna

Kostüümid ja värvid. Ärtuemand, Alice, jaanimardikad ja flamingo! 

Imedemaa võitis kõigi südamed – nii imeilus muusika, kostüümid kui ka dekoratsioonid, mis tihti vahetusid.

Valeria oli esimene kord koos perega teatris ja ütles, et talle meeldis kõik väga. Ühe pere tüdrukud ütlesid, et ka neile meeldis kõik – tants, kostüümid ja muidugi balletisussid! Selle pere poistele meeldis ka! 6-aastasele poisile jäi kõige rohkem silma timukas, ühele 10-aastasele avaldas muljet too lille seest väljunud tegelane, teisele 10-aastasele tema sõnutsi aga nii Alice, Krahvinna kui ka Ärtuemand.

9-aastasele poisile meeldis kõige rohkem veealune seiklus. Tema sõnul jäi mulje, nagu läheks ise ka vee alla. 11-aastast tüdrukut lummasid jaanimardikad ning „siilikesed“. 8-aastane tüdruk imestas, kui hästi ja ilusasti kõik tantsivad. 7-aastasele poisile jäi meelde jänes, sest ta oli nii vahva ja koheva pepuga.

Üks lasteaiaealine tüdruk nautis etendust sellele väga kaasa elades: ta liigutas vaikselt käsi, kui keegi lendas või tantsis mõnda rahulikku ja lendlevat tantsu. Koju sõites oli aga lasteaiapreilil mure, et miks see kuninganna ikka nii kuri oli koogi söömise pärast, sest kuningannale oleks ju ka sealt jagunud. Enne etendust tegi pere lava taga ekskursioonil olles selle koogi kõrval pilti ja ilmselt sealt ta nägi, et see kook oli tegelikult suur, sellest ka võis see küsimus kripeldama jääda. Aga nii hea oli näha, et etendus tekitas küsimusi ja pani kaasa elama.

Lavatagune maailm oli üldse väga põnev ja lapsed said igasuguseid asju proovida. Tüdrukud uhkeid peaehteid ja seelikuid, ning poisid ka – maske-mütse ja muud atribuutikat.

 

Laval sai sokkis tantsu keerutada

Pärast etendust käidi teatri siseruume vaatamas. Giid Ann rääkis väga palju huvitavat Estonia teatrist. Nähti ka teist poolt lavast ja lava kõrval asuvaid ruume. Ekskursioon lava taha oli põnev. Paljud lapsed said lava taha esimest korda elus. Hea oli ette kujutada, kuidas ja kust kõik alguse saab ning milline lugu lõpuks laval välja kujuneb. Terve maja näidati ette.

Põnev oli vaadata garderoobides kostüüme, mis hetk tagasi olid näitlejatel laval olles seljas. Sedapuhku nähti oma silmaga maalisaali, kus hästi suures ruumis dekoratsioone tehti ja värviti. Külalised lubati ka päris lavale, aga tingimuseks oli, et jalanõud tuleb ära võtta. Nii seal suurel laval sokis siis tantsiti ja keerutati. Igatahes uhke tunne oli, ainult publik oli selleks hetkeks saalist juba lahkunud ja koduteel. Pilti tehti lavakeerutustest muidugi ka!

 

Tallinna „kaart“ vaaterattalt

Peredel oli võimalik sel päeval minna koostöös T1 kaubanduskeskusega selle katusel asuva vaaterattaga sõitma, et kaeda jõuluilmelist Tallinna. Enamik lapsi olid rattal esimest korda. Kes esialgu kartis, kuid siis ei tahtnud kabiinist välja tulla! Kes nautis loojuvat päikest. Kes sai ägeda kogemuse.

Üleval avanes nagu Tallinna kaart. Koos mõistatati, kus on Lennujaam, kus sadam, kus Ülemiste järv jne. Seal kõrgel taevas olles otsiti all laotuvast linnast kohti, kus oldi käinud ja kuhu plaanitakse veel minna.

Vaaterattal käimine oli vägev elamus ka neile, kes seal suvel peredega juba käinud olid, sest oli hea võrrelda, mida võis näha suvel päikselise ilmaga ja nüüd jõulutuledes hämaras linnas.

Üks kasvataja kirjutas, et kõrged kohad ei ole just tema lemmikud ning ka üks tema pere lastest kartis natuke. Siis rääkis kasvataja talle oma hirmust ning lepiti kokku, et koos juletakse ka taevasse sõita ja seista oma hirmuga silmitsi. Pärast esimest tiiru oligi mõlemal võimalik juba sõitu nautida. Ja nalja sai ka!

 

Nagu pühapäev isaga!

Tagasiteel koju oli peredel palju arutamist – nii etendusest endast, lavatagusest kui ka üldistest linnamuljetest. Tore oli, et nii mõnigi laps pidi oma arvamust balleti suhtes muutma ja ikka positiivses suunas. Tuli jutuks, et Estoniasse läheks igal ajal tagasi.

Koju jõudes otsiti riiulist kohe välja raamat, mida jälle mõnuga uuesti lehitseti. Loeti koos ning arutati, millised tegelased olid etenduses olemas ja mis sisu poolest oli etenduses raamatuga sarnane. Rustam püüdis kodus etenduses nähtud jänesehüppeid jäljendada.


Pered said advendinädalavahetust meeleolukalt nautida. See oli nagu pühapäev isaga – hommikul välja ja õhtul tagasi, ütles ühe pere laps.


Üks pereema kirjutas: „Ma sain koos oma lastega nautida etendust ja see seesmine rõõm ongi jõud, mida ma vajan.“

 

Üks lahedamaid etendusi!

Ja kui mõnel suuremal lapsel oli alguses natukene hirm, et ballett ei ole võib-olla kõige huvitavam etendus, mida vaatama minna, siis hiljem tagasisidet küsides olid nad väga rahul ning kiitsid, et põnev oli jälgida ning see oli üks lahedamaid etendusi, mida vaatamas on käidud. 

Samuti olid lapsed rahul sellega, et said sõita rongi ja trammiga ning söömas käies ise oma söögi eest iseseisvalt tasumist proovida. Nad olid uhked, et said ise arvutada ja valida endale meeldiva eine.

Lastes on juba kujunemas arusaam, et etendustel käimine ei ole mingi võõras asi, nad tahavad seda, ootavad ja võtavad vastu lugupidavalt ning saavad midagi uut, põnevat ja kasulikku.

Taolised kultuurilised üritused on lisaks lihtsalt vahvale uuele kogemusele ka silmaringi avardavad. Arutelu laste vahel pärast etendust oli väga elav – see ongi üks tähtsamaid asju, et lapsed õpiksid lisaks lõbule ka iga korraga nähtut analüüsima, ütles üks kasvataja.

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.