Laenude nõiaringi võib sattuda igaüks meist

15.10.2012
Blogi

Järjekordse stipendiumivooru kokkuvõttena toimus Tallinnas ligi 60 noore osavõtul stipendiumipäev. Seekord oli tähelepanu keskmes isemajandamise teema, aga kokkutulnud said osa ka karjääriplaneerimise ja meediaõpetuse töötubadest.


Kui noor inimene on kasvanud üles ilma ema-isata, puudub tal eeskuju ja nõu küsimise võimalus asjades, mis tavaperedele on iseenesest mõistetavad. Vanemliku hooleta noor on iseseisva elu alustamisel täiesti üksi ja peab õppima muuhulgas ka iseseisvalt majandama. Selleks, et noore tarbimisotsused ei muutuks talle endale ega kellelegi teisele kahjulikuks, vajab noor enne elluastumist nõu ja teadmisi, et mitte olla hiljem abivajaja, kui halvad otsused juba tehtud on.

Nii jagaski SEB Panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas noortele isemajandamise nõu: kuidas ka väikeste rahaliste sissetulekute juures hoida tulud-kulud tasakaalus ja mitte elada homse arvelt ehk langeda kiirlaenude küüsi.

Karjäärinõustaja Tiina Saar rääkis oma tugevate külgede märkamisest ja sellest, kuidas neid õpingutes ning hiljem juba eriala valikul kasutada: isikuturundus ehk kuidas saada tööturult
häid pakkumisi.

Terevisiooni saatejuht Urmas Vaino juhtis noorte tähelepanu meediaruumis valitsevatele võimalustele ja ohtudele.

SEB Heategevusfondi õppestistipendiumi projekt sai alguse möödunud aasta sügisel ja stipendiume jagame kaks korda aastas, oktoobris ja veebruaris. Stipendiumifondi suurus on käesoleval aastal 40 000 eurot ja sügisel sai toetust 46 noort.

Paar sõna seekordsetest stipendiaatidest. Nagu ikka, on hästi põhjendatud motivatsioonikiri see, mis annab teiste taotlejate ees eelise ja kindlustab suurema tõenäosusega stipendiumi.

Elektriku eriala omandav noormees Ida-Virumaalt ütles oma motivatsioonikirjas, et see ei ole küll tema unistuste eriala, aga ta teab, et selles valdkonnas saab ta kindlasti tööd. Õpingute ajal jääb aga vanaema pensionist väheks, et noort meest toetada. Võrumaal ehitust õppiva noormehe soov on teha korda vanavanemate maja, sest juba tema vanaisa oli külas hinnatud ehitus- ja ahjumeister. Tema unistuse täitumiseks on ühtemoodi vajalikud nii sülearvuti koolitööde tegemiseks kui ka tööriided- ja saapad praktikatel toimetamiseks. Pärnu tüdruku tekstiili-õpingud Saaremaal päädivad tema nägemuses kooli lõputööna valmivate rahvariietega. Kõik see nõuab tüdrukult palju tööd ja vaeva, aga esmalt on vaja muretseda materjal, millele üldse midagi tikkima hakata ja see on teadupärast üpris suur kulu.

Mõne noorega oli stipendiumipäeval kaasas ka saatja, sest üheskoos julgem Eesti teisest otsast pealinna tulla, liiati pakkusid teemad huvi ka täiskasvanutele. Aastaid Pärnus lastega tegelenud sotsiaaltöötaja ütles päeva järel, et valikute tegemine on alati väga keeruline, ole sa 16, 18 või 45, olgu see esimene valik või kolmanda kannapöörde planeerimine. Ikka tahad kellegagi sellest rääkida, arutada, saada julgustust ja tunnustamist, et oma enesekindlust kasvatada ja saada kätte see sisetunne, et nüüd on aeg olla ettevõtlik ja teha esimesed sammud uute valikute poole. "Kummaline jah, et ma ei tundnud üldse, et see stipendiumipäev oleks olnud noortele suunatud ja mina olen seal lihtsalt saatjana kaasas. Ma olin hoopis teemas nii sees, nagu oleks käinud Tallinnas koos omasugustega ja just mulle suunatud ja huvi pakkuval koolitusel, mis pani enese üle mõtlema ja oma soove ja tegelikke tahtmisi taaskord mõttes sõnastama“, lisas ta.

Kati Käpp