Perede jõululood: Oh seda rõõmu, kui unistused täituvad!

Ka tänavu, juba 11. korda jõudsid kingitused ja jõulurõõm SEB Heategevusfondi heade annetajate toel „Jõulusoovide puu“ kaudu Eesti turva- ja asenduskodudes peatuvate lasteni. 

 

 

Kasvatajad ja perevanemad kirjutasid oma tagasisides, et kingitused tõstsid laste enesekindlust ja usku headuse võimalikkusse – sellesse, et ka nende elus on soovide täitumine võimalik.

Lund ei tulnud, aga jõuluvana tuli ikka!

Kui koolis said jõulupeod peetud, hakkasid lapsed omavahel üha rohkem arutama, kuidas on lood nende soovitud kingitustega. Mõnel oli hirm, et äkki jõuluvana ei tulegi, lund ju pole... Arutleti ka selle üle, et nende soovitud kingid võivad olla jõulupoest otsa saanud. Hakati lugema päevi ja öid jõululaupäevani. Kõik õppisid hoolega luuletusi.

Jõululaupäevale eelneval õhtul oli kahel poisil uinumisega suuri raskusi, pidi ju veel viimase öö ära magama! Just nemad olid jõululaupäeval esimesena üleval. Mõlemad lootsid saada legoklotse – Tiit tutvus kataloogis olevate ehitistega ja mõtles juba valmis, millise maja ta ehitab.

Kuigi lund ei olnud ikka veel, jõudis jõuluvana nii mõnessegi perre kohale juba keskpäeval. Luuletused olid kõigil kenasti peas ja jõuluvana polnud kiitusega kitsi. Kommipakid jäid rahulikult avamist ootama, suure põnevusega hakati kohe muid kinke avama. Oh seda rõõmu, kõrvaklapid olid veel ilusamat värvi kui soovitud, värvipliiatsite komplekt veel huvitavam, raadio just see, millest unistati. Loomulikult olid ka legod just need õiged. Mitu tundi valitses majas õnnis rahu – kõik tutvusid oma kinkidega.

Laps kingiga


Jõulutaat tuli otse Soomest – ja leidis kohe ühise keele

Tallinnas turvakodu peres olid pea mitukümmend sussi aknal reas, ja ehitud kuusk nende seas, ootasid, kas nüüd ja kohe juhtubki ime – kas tuleb jõuluvana? Elevust oli palju ja ootusärevus kibeles rinnus ning isegi kõige suuremad lapsed ja kõiketeadjad teismelised otsisid luuletusi, et järsku läheb vaja. Ja jõulutaat tuli! Otse Soomest, ning „puhus“ ehtsat soome keelt. Kõigile ootamatult tervitas üks lastest teda vastu soome keeles. Jõuluvana kohkus korraks ise ka ära.

Taat aga kogus end kiiresti ja asus kingitusi jagama. Tal jagus aega ja kiidusõnu kõigi jaoks. Iga laps sai meenutada ühte head lugu, mis sel aastal juhtus ja mis meelde jääb ning tasuks oli kingipakk. Ja oh imet – selle sees täitunud jõulusoov.

Laste hulgas oli sel õhtul 3 last, kelle kultuuriruumis ei olnud jõuluvana varem käinud, oli ta tõesti imede ime. Üks väikemees suutis jõuluvanale nii sügavalt silma vaadata, et taat sulas ja kink oligi lapsel hops! käes. Ja sellest autost põnn pärast enam ei loobunud, see oli tal igal pool kaasas ning õhtul pandi padja alla.

Ühte suuremat tüdrukut pidid kasvatajad õhtul pikalt keelitama, et laps raamatu käest paneks ja magama läheks. Ta suutis end tugitooli peita, melust täiesti välja lülitada ja lugeda, lugeda… Teine suurem tüdruk läks kohe kingiga oma tuppa, kaunistas akna valgusketiga ja kutsus vaatama. „Vaata, kui lahe – mul on tuba nii ilus, nagu oleksin kodus…“

Pole midagi kosta, jõulud on imede aeg ja unistused täituvad! Lapsed läksid kohe oma tuppa avastama, kuidas töötab droon, mismoodi puldiauto ringi kihutab ja kuidas autol uksed ise lahti lähevad, millist valgust annab valgustatud klahvidega klaviatuur ning milline heli on kõrvaklappidel. Spordikott tuli ära proovida: kas kõik asjad ikka mahuvad kotti…

Kingirõõm kasvas suuremaks seda kaaslastega jagades

Ühe pere jõulupakid oli sel aastal poetanud kuuse alla päkapikk, kes oli öösel salaja tuppa hiilinud, temale lauale jäetud piimakruusi tühjaks joonud ja küpsise ära söönud ning tänutäheks lastele suured pakid kuuse alla jätnud.

Oh seda üllatust ja rõõmu laste silmades, kui nad hommikul sellist kingituste kuhja nägid. Luuletused loetud ja tantsud tantsitud, hakati krabinal pakke avama. Milline rõõmukisa siis lahti läks, sest kõik lapsed olid saanud just sellise kingi, nagu olid soovinud ja oodanud.

Sanderil on nüüd päris, päris oma rong. Tema unistus täitus. Koos kasvatajaga pandi rongitee kiirelt kokku ja sõit võis alata. Rongimängu jätkub siiani igaks päevaks ja Sander kaasab sinna ka pere pisemad lapsed.

Väike Andres, kes tänaseks on juba kõndima hakanud, kolis kohe oma pallimere majja ning võttis teised mänguasjad ka kaasa. Mängisid ja mürasid koos väikese Sandraga. Tüdruk seevastu kutsus Andrese oma tantsumatile tantsima. Vahva pidu oli pisikestel!

Martini kilkamisel ja rõõmul ei tulnud lõppu, kui uus muinaslugude plaat mängima pandi. Rasmuse tegelusmatt oli just see, mida vaja ja tulemused on juba näha. Nüüd pöörab ja haarab, jälgib ning sirutab poiss kätt rippuvate mänguasjade poole, hõiskab naerda ja ajab omas keeles juttu.

Pääsu oli nii rõõmus uute pliiatsite üle, et kolis kohe oma tuppa joonistama.

„See päev oli ikka NIII hea!“

Violetta sai soovitud nukumööbli ja nuku koos aksessuaaridega. Tüdruk oli väga imestunud, tundes ära internetist välja valitud mööbliesemed, et mis seos sellel ikka jõuluvanaga on? Nohisemist ja omaette pusimist jätkus mitmeks pikaks tunniks, appi tulid ka naabripere Aleksander ja külla tulnud vanem õde. Hiljem sai köök kasvatajate abiga lõplikult kokku pandud. Sellise köögiga on kõigil nüüd väga vahva mängida.

Väike Stella oli pakkide avamisel tõsiselt ametis ja põnevil. Nukk ja nukuvoodi leidsid kohe üksteist üles. Lõpuks ometi on koht, kuhu nukku saab magama panna. Ratast aitasid suuremad poisid kokku monteerida. Jalad lapsel veel päris maha ei ulatunud, aga kevadeni veel aega kasvada.
Aleksander oli kingiga väga rahul, kiirelt sai tõukeratas kokku pandud ja õue katsetama mindud - nüüd jätkub poisil hoovis pikaks ajaks kasulikku ajaviidet.

Roberti kõlarid said suured poisid kiirelt tegevusse, terve päev toimetati nendega üheskoos. Kui varem jagati kõlarit omavahel, siis nüüd on Robertil päris oma. Ja see on suur asi! Meelis ei loobunud oma telefonilaadijast terve päeva jooksul. Nutiasjanduses peab ju ajaga kaasas käima. Meelis tundub nüüd kohe märksa enesekindlam.

Aleksandr teisest perest oli oma spiooniämbliku üle samamoodi ütlemata õnnelik. Kohe õngitseti patareid pakkidest välja ning paar minutit hiljem sõitis ämblik juba mööda põrandaid ja seinu. Poisil suu naeru täis. Õhtul enne magamaminekut jagas ta oma rõõmu ja ütles, et see päev oli ikka NIII hea.

Kenneth sai jõuludeks väikesed magnetid. Kui üldjuhul ei ole ta väga järjepidev, siis mitu päeva hiljem tagasisidet kirjutades tõdes kasvataja, et need magnetid käivad Kennethiga igal pool kaasas. Esimene õhtu mängis ta põhimõtteliselt terve päev nendega. Nii mõnigi laps oli Kennethi kingi peale kade, aga seda ilmselt just tänu siirale õnnele, mis poisi näost näha on.

Kui jõulutaat ei jõua, tulevad päkapikud … või jõulujänku

Selle peale pole küll lihtne tulla, aga jõuluvanagi pole mingi imeinimene ja talle kulub pisut abi ära. Mitte ainult päkapikkude mõttes. Seetõttu anti ühes peres jõuluvanale eelnevalt iga lapse kohta väike iseloomustus, mille abil sai taat lapse käest küsimusi küsida ja juttu ajada. Siis on jõuluvana nagu hea sõber, kes tunneb teda hästi – ja ei teki võõristust, mis mõnele väiksemale ja tagasihoidlikumale lapsele võib jõuluõhtul peale tükkida.

Ega jõuluvana igale poole jõuagi. Oma pikal teekonnal vajab ta puhuti puhkust, et järgmises peres tukk peale ei tuleks. Õnneks on tal olemas tublid ja töökad päkapikud, kes aitavad kingid kohale viia ning koputavad uksele – aga siis peavad nemadki edasi lippama.

Enamasti käib see nii, nagu selles peres. Kostis koputus uksele. Lapsed jooksid kohe vaatama – ukse taga oli kaks suurt kotti kingitusi. Kingikottide peal aga pikk kiri jõuluvanalt. Suuremad lapsed lugesid kirja kõva häälega ka teistele lastele ette. Kingi lunastamiseks pidi igaüks esinema.
Aga kui päkapikudki on täiesti töö alla mattunud, kutsub jõuluvana abiks jõulujänku, nii juhtus ühes teises peres... Vahel kipub too metsa ära eksima, aga leiab lõpuks alati õige maja üles.

Kui teed teistele head, saad alati vastu ka head

Aga üks pere läks jõuluõhtul hoopis metsloomadele süüa viima. Nende jõuluõhtu viis kaugemale kui ukse taha vaatama. Metsaservale jõudes ootas lapsi ees kasvataja poolt valmis pandud imeilus metsarada – puude külge olid riputatud põlevad laternad ning loomade söögikohas särasid põõsaste küljes jõulutuled. Metsatee äärde oli ära peidetud ka väike vimka – soku sarv, mille üks poistest loomulikult üles leidis. Väike asi, aga milline tohutu rõõm!

Kasvataja abikaasa viis käigupealt läbi väga huvitava teadmiste õhtu. Ta rääkis, mida üks või teine loom süüa armastab, mille jaoks on loomadele metsa soola vaja, kuidas jälgi tuvastada ja muud põnevat.

Koju jõudes oli laste üllatus suur, kui avastati, et päeval tühi olnud kuusealune oli nüüd kingitusi täis. Üks tüdrukutest sõnas, et kui teed teistele head, saad alati vastu ka head. Kõige suurem rõõm oli kingitustest pere väiksematel poistel, kes said endale robotkoerad. Kohe alustati uute sõprade lahtipakkimist ning töövalmis sättimist. Kutsud said kiirelt tööle ning oh seda poiste naeru, kui tasakesi sõideti koertega laua alla ja hakati kasvatajate peale haukuma. Ka teised lapsed olid siiralt oma kingituste üle õnnelikud, lokitangide komplekt alustas tööd veel samal õhtul!

Jõuluvana oskab ka kendamaga trikitada – pealegi superhästi!

Seda, et jõuluvanale tuleb kingi eest salmi lugeda, teab iga laps. Muidugi võib luuletuse lugemise asemel ka tantsida või näidata mõnda muud oskust. Nii mõneski peres sõlmiti kokkulepe, et pisi-pisi salmi ei loeta, kuna lapsed on aastaga suurteks poisteks ja tüdrukuteks kasvanud. No kuidas sa ütled „Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi“, kui sinu ees seisab PÄRIS jõuluvana!

Kes ei osanud sõnu seada, see tegi jõuluvana ees mõne tantsutiiru. Üks poiss tegi jõuluvanale paki lunastamiseks oma kendamaga trikke. Ja oh imet – jõuluvana proovis ka kendamaga trikitada ja see tuli tal superhästi välja! Huvitav, kuidas ta kingituste pakkimise kõrvalt harjutamiseks nii palju aega on leidnud?

Peres, kus elavad juba täitsa suured lapsed ehk noored, jäi lastel suu ammuli, kui jõuluvana oma tööd hakkas tegema – esinejaid PÄRIS jõuluvana häälega kiitis, salmide eest tänas ning pakke jagas. Iga noor sai täpselt selle kingi, millest oli juba pikemat aega unistanud ja jõuluvana jaoks kirja pannud.
Kui jõuluvana edasi tõttas, hakati oma kingitusi ja rõõmu teistega jagama. Mõni poiss pani kuni magamaminekuni oma lego kokku ja teine harjutas uhiuue kendamaga trikke.

Kasvatajate töötuba ja keka-õpsi häälega jõuluvana

Jõuluvana kutsus lapsi ükshaaval enda juurde. Et pakki kätte saada, lugesid lapsed õpitud luuletusi. Ühe pere pesamuna Mati-Johannes oli väga julge: läks üksi ja jutustas oma loomingut.
Oi seda rõõmu ja lusti, kui kinke lahti tehti. Kõik soovid täitusid! Lapsed olid väga rõõmsad ja tänulikud. Mängulusti jätkus mitmeks tunniks. Seda rõõmu ei ole võimalik kirjeldada, seda peab nägema. Laste emotsioonid olid laes!

Pärast jõuluvana lahkumist hakkas usin lahtipakkimine, patareide sisestamine ja kingituste katsetamine. Kasvatajatel oli ka tükiks ajaks tegemist ja abistamist, sest enamik kingitusi oli vaja tööle saada, nutiseadmega ühendada või täis puhuda. Juhtmevabad kõrvaklapid ja aktiivsusmonitor said pärast mõningast nuputamist ja „äpitamist“ töökorda, digitaalsele pildiraamile said mälupulgalt fotod edastatud, robotkoer siblis mööda peretuba, suur elektrooniline põrandaklaver tegi esimesi hääleharjutusi ning pere pesamuna hüples rõõmsalt kilgates oma nunnu roosa hüppeloomaga. 

Lapsed olid väga õnnelikud ja elevil. Väike kahtlus oli osal lastel küll hinges, et kuidas jõuluvana sel aastal nii keka-õpsi häälega rääkis? Ilmselt siiski kokkusattumus.

Tark tahvel, profid kendamad, unistuste Vansid ja kinopiletid

Ühes peres olid lapsed ärevil juba toidulauas, usutledes kasvatajaid, ka saavad ikka soovitud asju. Järsku nägi üks poistest kedagi akna taga kõndimas. Kähku joosti vastu ja oh üllatust – tuligi jõuluvana.

Eliise, kes soovis tahvlit, oli üliõnnelik ja hakkas kohe usinalt õppima, terveks õhtuks jätkus tegevust. Isegi suuremad lapsed võtsid osa, sest nii põnev oli kirjutada ja kustutada. Sellel õhtul õppis Eliise ka paar uut tähte selgeks.

Karlis ja Marcus soovisid kendamat, mille nad ka said ja olid nii õnnelikud, sest teistel koolis kõigil on see popp mänguasi juba olemas. Poisid rõõmustasid veel selle üle, et nad ei lootnudki nii vingeid kendamasid saada, ütlesid, et need on profi omad ja väga head.

Randy soovis Vansi jalatseid. Ta kahtles lõpuni välja, et ei tea, kas ikka saab. Üllatus oli suur, kui ta kingipaki avas: olidki need samad jalanõud. Kohe proovis jalga ja küsis, kas võib nendega kooli minna.

Silver ja Meriliis soovisid kinopileteid. Nad olid kingitusega väga rahul ja ütlesid, et lähevad kohe koolivaheajal kinno.

Enda soovitud soovid, aga ikkagi üllatus

Selleks, et lastel oleks ikka pisut üllatust ka, on ühes peres paar aastat pandud juba varakult seinale jõulusoovide nimekiri. Sinna võib iga laps kirja panna kõik oma suured, väikesed ja ka ulmelised soovid. Et jõuluvana saaks nende hulgast ühe välja valida ja täita. Nii on lapse soov täidetud, aga samas püsib üllatusmoment, et mis ta siis ikkagi saab, jõuluõhtuni välja.

12-aastane Mari-Leene sai endale teleskoobi, mida ta väga-väga soovis. Kahjuks ei saanud seda kohe seda järele proovida, sest taevas oli väga pilves ja ilm udune. Natukene sai naabermaju uurida, aga nüüd tuleb ühte selgemat ilma oodata.

9-aastane Assar sai akukruvikeeraja, millega saab nüüd remonditöödes abiks olla. See on poisile igati sobilik kingitus ja Assar oli õnnelik, et selle sai. Algul hindu uurides kartis ta, et äkki see on liiga kalliks ja jõuluvana ei saa seda tuua.

8-aastane Johanna sai nukuvoodi, mis kohe kuuse all ka kokku sai pandud. Ja loomulikult läks kohe kodumänguks. 6-aastane Romina sai laste meigivahendid ja püsti pandi ilusalong, kus kõik soovijaid said lasta oma silmad ära värvida.

Kingitustega jäid lapsed rahule, sest nad olid need ise oma soovide nimekirja pannud.

Nii ka teises peres. Oh seda rõõmu, kui lapsed kinke avades nägid, et soovid täitusidki – kõik said just need kingid, millest nad olid unistanud. Artur oli õnnelik, kui nägi, et sai endale kauaigatsetud arvutikoti. Reino sai rula, millest ta oli unistanud. Raimol jätkus terveks õhtuks tegemist roolimänguga. Viktoria lõhnastas terve maja hea aroomiga üle. Pere kahel pesamunal ei jää nüüd enam muud üle kui oodata, millal ometi lumi maha tuleb, et saaks tõukekelguga minna õue liuglema.

„Meie kuuse all on kingituste ladu!“

Ühes peres oli lastel iga paki jaoks eraldi salm õpitud. Luuletusi oli korratud nädalate kaupa. Ja mitte asjata! Suure soovide täitumise rõõmu avapauk tuli hüüdega: „Kasvataja, tule ruttu vaatama, meie kuuse all on kingituste ladu!“

Kui pakid käes, joosti kohe oma tubadesse kinke lahti harutama. Maja rõkkas laste rõõmukilkeist ja hüüdeist: „Kasvataja, tule vaata, mida mulle toodi!“, „Tule kohe minu tuppa – oo, mida jõuluvana mulle tõi!“ Ühest toast tuli rõõmusõnum: „Täna on nii õnnelik päev. Ma sain kõik, mida ma soovisin...“

Mõnda peresse tuli jõuluvana külla pilliga ning kui mõni laps suurest ärevusest salmi unustas, siis jõuluvana mängis lõõtspilli, mis pani lapse jalad justkui iseenesest tatsuma.

11-aastane poiss sai endale drooni ning pea kõik lapsed läksid selle lennutamist välja vaatama. Droon lendas üle kõrgete puulatvade ning ühel korral jäi isegi puu otsa kinni, kuid tänu poiste osavusele saadi see tervena kätte.

13-aastane poiss soovis väga suuri kõlareid ning 14-aastane neiu ja 15-aastane noormees kaasaskantavat kõlarit. Nende kõigi soovid said täidetud ning jõuluõhtul kuuldus mitmest maja nurgast muusikat.

Kaks nooremat poissi, 7- ja 8-aastane, said puldiautod. Õnneks polnud need ühel sagedusel ja võidusõit ühest maja otsast teise kestis tunde. 8-aastasel oli maastikuauto ja 7-aastasel ralliauto, kuid ometigi suutsid need omavahel konkureerida.

5-aastane poiss sai puldiga juhitava kala. Väga raske oli teda jõuluõhtusöögiks lauda saada, kuna kala oli tähtsam kui kõik muu. Iga natukese aja tagant hõikas ta kasvatajat, et too tuleks tema mängukala ujumist vaatama.

Tütarlaps, kes soovis väga kõrvaklappe, sai lõpuks endale reguleeritavad kõrvaklapid, et endale meeldival ajal muusikat kuulata. Noormees, kes soovis väga lego, selle ka sai – ta oli selle üle väga õnnelik ning asus seda kohe kokku panema. Puldiga juhitav helikopter oli ühe poisi südamesoov ja pärast laadimist läks ta seda kohe lennutama.

Kingirõõmu jagus öösekski, unenäkku ja tulevikku

Aivar ja Aigar panid kohe oma jalkaväravad väiksesse peretuppa üles ja mäng kestis poole ööni. Sass, kes on praegu sõjaväes, oli oma kingiga ülirahul: „Soovisin, et saaks metsas kella vaadata. Vastas ootustele!“ Martin sekundeeris saadud kella üle uhke olles: „Soovisin sellepärast, et siis ei pea kogu aeg telefoni välja võtma... Mugav ka, kohe käes olemas!“

Noormees, kes sai kendama, oli oma uue lelu üle nii õnnelik, et isegi öö veedab puidust mänguasi noormehe padja all.

Kermo oli nutikella üle väga rõõmus. Esimene päev kulus enamjaolt kingituse imetlemisele. Järgmisel päeval läks kella sättimiseks ja seadistamiseks. Kermol on tihti unega probleeme. Kellalt saab vaadata, kui palju ta tegelikult magab. Poiss näitab oma südamelööke ja kõnnitud samme nüüd kõigile, kes külla tulevad.

Kadrile meeldisid väga kingituseks saadud tegeluskaardid ja joogakaardid. Joogakaartide järgi hakati kohe koos pereemaga harjutusi tegema. Kadri käib kunstikoolis ja tegeluskaarte pannes saab ka joonistada, mis on üks neiu lemmiktegevusi.

11-aastane Mihkel sai ristiga kaelakee. Õnnetoovat amuletti ongi tal juba Leedus pesapallivõistlustel vaja. 10-aastane Kärola oli oma aktiivsusmonitoriga väga rahul. Elevusega rääkis ta, kui palju samme ta juba teinud on ning kui mitu tundi magas.

Ka lapsed, kes varem ei osanud jõuludest suurt rõõmu tunda, olid sel aastal elevil ja rõõmsad.


Aitäh panustamise eest, ja ilusat uut aastat!

Triin Lumi

tegevjuht
MTÜ SEB Heategevusfond
http://www.heategevusfond.ee/
www.facebook.com/heategevusfond

Jõuluõhtul kingituste jagamine on paljude laste jaoks aasta kõrghetk. Aga aastas on 12 kuud, 365 päeva, 8760 tundi, 525 000 minutit ja 31 536 000 sekundit. Iga päev, tund ja hetk inimese elus on võrdselt tähtis!
Unistused ei lõpe jõuludega. Kõik perekodudes kasvavad lapsed soovivad igapäevaelust rõõmu tunda ja hobidega tegeleda aasta läbi, täpselt samuti nagu koos vanematega kasvavad lapsed. Seepärast vajame järjepidevat toetust. Oleme tänulikud, kui teete püsiannetuse, sest koos saame teha suuri tegusid iga päev.
Annetaja toetusega 1 või 3 eurot kuus saame kingida lastele eduelamusi, uusi kogemusi või toetada noori hariduse omandamisel, mis on elutähtis iseseisvasse ellu astumisel. Andke oma väike panus, et asenduskodus elaval lapsel oleks samasugune toetav ja arendav keskkond nagu meie oma peres kasvavatel lastel: http://www.heategevusfond.ee/aita-sina-ka