Jõulusoovide puu korduma kippuvad küsimused

SEB Heategevusfondi eriprojekt „Jõulusoovide puu“ toimub sel aastal juba üheksandat korda ning selle eesmärk on valmistada jõulurõõmu üle Eesti tegutsevates turva- ja asenduskodudes sirguvatele lastele. Oleme kokku kogunud ligi 1000 läbikaalutud kingisoovi ning loodame need unistused heade annetajate abiga täita, kingid pakkida ja õigeks ajaks jõuluvana kingikotti toimetada.

 

Kuidas jõuavad laste soovid SEB Heategevusfondini?

Laste soovid oleme jõulupuule koondanud koostöös asenduskodude pereemade, kasvatajate ja juhatajatega, kes jõulusoovid kokku kogusid ning laste kirjad-joonistused jõuluvana poole teele saatsid. Asenduskodudes kasvavad Eestimaa lapsed on lapsed nagu teisedki: nad ei ole “teistsugused” kui tavaperedest pärit lasteaia- või klassikaaslased. Me ei saa neile jõuludeks kinkida uut kodu või vanemaid, aga jõulukink on nende jaoks samuti oluline. Jõulurõõmust osa saada igatsevad kõik lapsed, elagu nad siis asendus-, turva- või päriskodus.

Kuidas kingitused soetatakse?

Kingitused soetame hanke korras parimat hinda ja kvaliteeti aluseks võttes. Heategevuslikus projektis on meie partneriks neljandat aastat järjest Kaubamaja, kelle suur tarnevõrgustik võimaldab paljude elektroonikafirmade, mänguasjade importijate, maiustuste tootjate jt toodangu hulgast leida just need asjad, mida lapsed on soovinud. Väiksematesse pakkidesse pannakse soovkingitusele lisaks ka maiustusi ja üllatusi vastavalt lapse eale, et jõuluõhtul ootaks last ees tõeline jõulupakk.

Kui suur osa minu annetusest läheb kingituse ostmiseks ja kui palju muude kulude katmiseks?

„Jõulusoovide puu“ projekti raames heade toetajate poolt annetatud summad lähevad sajaprotsendiliselt väljavalitud kingituste soetamiseks. Pakkematerjalide ja kingituste transpordiga seotud kulud tasub SEB Heategevusfond. Kaubamaja rõõmsameelsete vabatahtlike abiga pakitakse soovitud esemed kauniteks kingipakkideks.

Kuidas kingid lasteni jõuavad?

Iga lapse soov on isiklik ja kõikide laste kingitused komplekteeritakse päkapikukontoris individuaalselt: kõik samasse peremajja minevad nukud, autod, legod jmt on erinevad. Kaubamaja vabatahtlike komplekteeritud kingikotid saadetakse logistikafirma abiga laiali asendus- ja turvakodudesse üle Eesti. Lapsed saavad kingitused kätte jõulupidudeks.

Miks ei saa ise kingitust osta-annetada?

Jõulusoovide puul on pea 1000 kingisoovi. Sellise hulga kingituste linnadevaheline logistika on keeruline ja kulukas. Samuti soovime tagada, et kingipakkides poleks juba kasutatud esemeid, sest paraku on selline olnud mõne varasema korra kogemus, kui lisaks rahale sai annetada ka kingipakke. Need on vaid paar põhjust, miks kogume laste jõulusoovide täitmiseks rahalisi annetusi.

Kuidas veel aidata saaks?

Jõulusoovide puu ei ole vaid raha annetamise võimalus. Alati on võimalik panustada ka teisiti. Näiteks ootavad ka sel aastal mitmed asendus- ja turvakodud jõuluvanasid, kes jõulupeo õhtul punases mantlis ja valge habemega nende uksele koputaks ja eht-jõuluvanalikul moel lastele kingipakid luuletuste vastu kätte jagaks. Jõuluvanadel palume oma valmisolekust märku anda aadressil info@heategevusfond.ee hiljemalt 11. detsembriks.

Varasemate aastate kogemuste hulka kuulub näiteks üks ehetevalmistamise hobiga proua, kes, kui oli märganud ühe tüdruku kõrvarõngasoovi, sellele tüdrukule autoritööna terve komplekti ehteid valmistas. Reklaamiagentuur tuunis aga oma vanad arvutid töökorda, pani need oksjonile ja saadud tulu eest soetati peremajadesse vajaminevat. Osavate kätega poisid valmistasid väikesele poisile igatsetud garaaži, mida polnud võimalik soetada kaubanduskeskuste mänguasjalettidelt – just sellise, kuhu poiss sai igal õhtul oma autod puhkama sättida. Peremajade soovid, mis hinna poolest on üksiksoovidest kopsakamad, saavad täidetud ühisannetustena: nii näiteks koguvad raha sõpruskonnad või korraldatakse töökohas „piparkoogiturg“, mille tulu läheb „Jõulusoovide puule“ annetuseks vmt – võimalusi toetamiseks on palju.

Miks tehakse asenduskodude lastele kingitusi olukorras, kus isegi paljudel kodus kasvavatel lastel pole mobiiltelefoni või telekamängu?

Turva- ja asenduskodudes kasvavad Eestimaa lapsed on lapsed nagu teisedki: nad ei ole „teistsugused“ kui tavaperedest pärit lasteaia- või klassikaaslased. Me ei saa neile jõuludeks kinkida uut kodu või vanemaid, aga jõulukink on nende jaoks samuti oluline. Jõulurõõmust osa saada igatsevad kõik lapsed, elagu nad siis asendus-, turva- või päriskodus.

Jõulurõõm on täiuslik, kui jõulukuuse all täituvad soovid, millest on pikaajaliselt rõõmu. Laste vajadused on erinevad ja näiteks mobiiltelefon, mille abil laps saab kaugel elava vanaema või vennaga ühenduses olla, pole ju miski, mille soovimist võiks pidada ahnuseks või kinkimist ülekuldamiseks. Nii nagu erinevad laste soovid, on seda ka annetajate võimalused ning hea meel on tõdeda, et seni oleme üheskoos kõigi laste unistused teoks saanud teha.

Miks on jõulupuul ka üle 18-aastaste soovid? Nad pole ju enam lapsed, kes jõuluvana ootavad?

Laps võib asenduskodus elada kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni lõpetab päevases õppevormis õpingud, mida on alustanud enne 18-aastaseks saamist, kuni 26. eluaastani. Pärast põhi- või keskhariduse omandamist võib noor jääda asenduskodusse kuni järgmise õppeaasta alguseni juhul, kui ta teeb sisseastumiseksameid kutsekooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli bakalaureuse- või magistriõppesse. Samuti võib noor jääda asenduskodusse seni, kuni ta omandab esmase kutse- või kõrghariduse kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppes. Asenduskodus elavatel noortel puudub tugivõrgustik, kes aitaks veel õppival noorel majanduslikult toime tulla. Jõulukinki ootame ja tunneme sellest rõõmu ju olenemata oma vanusest. Asjast endast olulisem on tunne, et sinust hoolitakse ja sa pole üksi.

Kuidas mingi asja/kingituse jõuluks saamine asenduskodude lapsi aitab?

Asendus- ja turvakodudes on lastele tagatud üldine heaolu: lastel on katus pea kohal ja söök laual. Puudus on aga isiklikust tähelepanust ja seda eesmärki meie jõulukampaania täita soovibki. Tavaperes kasvava lapse heaks ühendavad vanemad ja vanavanemad oma võimalused, et laste unistused teoks teha. Meie asendus- ja turvakodudes peatuvatel lastel kahjuks pahatihti toetavad lähisugulased puuduvad ning annetaja toetus on nende jaoks ainus võimalus unistuse täitumiseks. Jõuluvana saab olla natukene toeks, tuues meile tuttavat jõulurõõmu ja maisemate soovide täitumist ka nendele lastele, kelle koduks on sellel jõulukuul laste turva- või asenduskodu (lastekodu).

Eesti on piisavalt väike selleks, et suhelda personaalselt iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, millest on ta unistanud. Kõrvaltvaataja jaoks võib lapse soovitu näol tegemist olla lihtsalt vidinaga, kuid mängukaru võib kingi saajale olla see, mis hellust jagab ja huulepuna või deodorant võib pakkuda keerulise saatusega lapsele enesekindlust. Suusapaar võib teha poisist meie uue tippsuusataja ja MP3-mängija võimaldada lemmikmuusikat kuulates kasvõi natukenegi omaette olla.

Miks peab jõulukingitusi annetuste eest ostma? Kas neid ei peaks lastele hankima riik?

Oleme seda meelt, et kodanikuna abivajajate märkamine ja nende heaks oma toetuse andmine ei seisne ainult rahaülekande tegemises, vaid näitab ühiskonna küpsust ning annab inimestele suurepärase võimaluse väljendada oma isiklikke väärtusi ja valikuid. Inimeste maailmapilt avardub, sest saadakse osa lugudest, millega muidu ilmselt kunagi kokku ei puutuks.

Meie senine „Jõulusoovide puu“ projekti kogemus ja fondi püsiannetajate hulk näitab, et inimesed märkavad abivajajaid ja soovivad oma panuse anda. Oleme seda meelt, et iga märkamine, kaasamõtlemine või euro abivajaja heaks on väärtus.

Miks pole jõulupuul Hiiumaa ja Võrumaa laste soove?

Võrumaal ja Hiiumaal ei ole laste turva- ja asenduskodu teenuseid osutavaid asutusi. See kindlasti ei tähenda, et nendes piirkondades elavad lapsed abita jääksid. Vajadusel saavad lapsed teenust lähimaakondades paiknevates institutsioonides. Ka sel korral on jõulusoovide puul olemas Võrumaa laste soovid, need on lihtsalt teistes piirkondades paiknevate majade nimekirjas (Võrumaa lapsed saavad abi Tartus, Põlvamaal ja Viljandis). Hiiumaa on õnnelik maakond, kus suured mured saavad enamjaolt kogukonna abil lahendatud ning oma lapsi pole nad mandrile paiknevatesse asutustesse pidanud saatma.

Millal vajavad lapsed kõige enam tuge?

Jõuluaegne kingitus on omal kohal, see annab lapsele ühekordse märkamise kogemuse. Samas teeme heatahtlikele Eestimaalastele üleskutse, et kutsu kaasa 3 sõpra, kellega koos panustada iga kuu 1 kuni 3 eurot ühe lapse või noore heaks. Nii saab spordipoiss hobistipendiumi programmi toel osaleda võistlustel või spordilaagris. Noor, kes asenduskodus elades õpib ametit kutsekoolis või ülikoolis, saab vajamineva toe õppevahendite soetamiseks jmt.
Asenduskodus elavad lapsed vajavad märkamist 12 kuud aastas. Ka 1-eurone igakuine annetus annab lastele võimaluse osa saada mitmesugustest erinevatest elamustest – olgu koostegemine avastamiskihku sütitav, teadmisi proovile panev või mõnda uut oskust õpetav.

Miks SEB ise kinke ära ei osta? Miks peaks ma panka toetama?

MTÜ SEB Heategevusfond ei ole pank, SEB Pank on meie fondi suurtoetaja.
SEB Panga toetuse ja meie heade eraisikust püsiannetajate toel saame aasta ringi pakkuda vanemliku hoolitsuseta lastele seda, millest saavad osa tavaperes kasvavad lapsed oma ema ja isa toetusel ning eestvedamisel. Fond teostab mitmesuguseid projekte asendushooldusel viibivate laste toetuseks ja annab välja stipendiume.

Lisa meie projektide kohta saab lugeda fondi kodulehelt aadressil www.heategevusfond.ee.